kolmapäev, 2. märts 2016

Väike ülevaade Viljandi Kesklinna Kooli senisest digiarengust

Kooli digiarengul on vähemalt neli osapoolt: 
  • tehniline taristu
  • tarkvaraline tugi õppeprotsessis
  • õpetajate tahe ja oskused kahte eelmist kasutada
  • õpilaste valmisolek uusi õpetamis- ja õppimismeetodeid vastu võtta
Ainuke, mille realiseerimisega ilmselt raskusi pole, on loetletutest viimane, õpilaste valmisolek. Ülejäänte tagamiseks tuleb teha pidevat ja teadlikku tööd. 

Taristu seisukorraga võiksime oma koolis olla enam-vähem rahul. Meie kooli 716 õpilase käsutuses on üle 60 lauaarvui (kahes arvutiklassis, klassiruumides ja raamatukogudes). Lisaks neile on 45 tahvelarvutit (15 Apple Air2 ja 30 Lenovo Joga2 Windowsi operatsioonisüsteemiga). Õpetajate ja administratsiooni käsutuses on 60 arvutitöökohta. Kõik klassiruumid on varustatud projektsiooniseadmetega ja õpetajate tööruumid printeritega. Osades klassiruumides on ka dokumendikaamerad ja 7 klassiruumis on interaktiivsed tahvlid. Seda on vähe, kuna koolis on kokku 28 klassikomplekti.
Tehnilise taristu uuendamisel oleme koolipidajaga, Viljandi Linnavalitsusega, jõudnud arusaamisele, et seadmeid tuleb hankida kasutusrendina neljaks aastaks. See tagab seadmete kaasaegsuse ja väldib aegunud seadmete kuhjumist kooli. Loomulikult on ka meil veel kasutuses kuni 8 aastaseid seadmeid (projektorid jms), kuid püüame need lähemas tulevikus välja vahetada.

Tarkvaraliselt kasutame nii Windowsi operatsioonisüsteemi (õpetajate töökohad ja algklasside õppehoone arvutiklass) kui kahesüsteemseid (Windows + Linux) arvuteid (vanemate klasside õppehoone arvutiklass).
Lisaks vabavaraliste õppekekkondadele koolielu.ee, miksike.ee, opiveeb.ee, LearningApps.org, Quizlet on meil kasutusel litsentsiga keskkonnad: 10monkeys.com (algklassidele) ja nutisport.eu (vanemale astmele).
Tahvelarvutite komplekte kasutatakse eriti aktiivselt algklassides (1.-4.kl.) kuid ka vanemas kooliastmes.
Koolis töötab kolmandat aastat robootikalabor Lego Mindstorm robotite baasil ja sellest aastast on meil olemas ka 3D printer. 4. klassides läbivad õpilased programmeerimise algkursuse Scratchis. Õpilased on edukalt osalenud vabariikikel robootikavõistlustel ja Progrtiigri digiloovtööde konkurssidel.
Digiõpikutest kasutatatakse meil AVITA e-tunni vahendeid paljudes õppeainetes.

Eelloetletud ja loetlemata seadmete ja lahenduste kasutamiseks on õpetajatele regulaarselt vaja täiendkoolitusi.  Seda probleemi oleme püüdnud lahendada nii õpetajate suunamisega pikematele koolitustele kui iganädalaste digivahetundidega kui individuaalkonsultatsioonidega. 

Samal ajal tunneme suurt vajadust õpetajate abistamise järele digirevolutsiooni keerukates käikudes. Siin on veel palju tööd teha nii riigi haridusjuhtide kui iga kooli ja iga õpetaja tasandil, et digivahendite kasutuselevõtt koolis aitaks kaasa õppimise efektiivsusele ja samal ajal ei kahjustaks õpilaste tervist.




Mida ootame koolituselt?

  • ülevaadet Eesti koolide headest tavadest digiõppe rakendamisel

  • visiooni sellest, kuhu ja kuidas peaks kool jõudma näiteks 3 või 5 aastaga
  • selgema sihi seadmist kaootilises digiõppe arengus, tema plussides ja miinustes